Väike Maris :)

4-aastane armas pontsakas Maris :)

Olen lapsest saati olnud kogukam kui teised minu ealised. Ma ei mäletagi sellist aega, kui ma oleks normaalses kaalus olnud. Ka minu lähedased muretsesid selle pärast, püüdsid mulle vähem magusat anda ning viisid isegi arsti juurde uuringutele, ega mul ometigi mingisugust haigust ei ole.

Neid arsti juures käimisi mäletan ma väga hästi... Arstid ütlesid mulle, et ma olen ülekaaluline, peaksin oma toitumist muutma jne.. Mida ma tegema oleksin pidanud? Ma olin alles laps. Ma ei suutnud kuulata kuidas arstid mu ülekaalust rääkisid, puhkesin sageli nutma... Arstid lohutasid ka, et pole hullu, kasvad välja, kuid nii see kahjuks ei olnud.

Kuid sellegipoolest ei mäleta ma oma lapsepõlvest, et mind oleks selle pärast rohkem kiusatud, et ma teistest suurem olin. Noriti mind ka üsna vähe - sellega on mul vedanud :)

Mul oli pidevalt probleeme riiete leidmisega - kõik minu pikkuses laste riided olid väiksed ning pikemate omadel jällegi liiga suurte käiste ja säärtega.. Sageli õmbles mu ema mulle ise riided, sest paljalt ei saa ju ometigi käia!

pildil emme õmmeldud pükstega, nukukärus minu väike õde :)

Aga teate mis? Ma olin täpselt sama armas ja andekas kui teised, kuigi olin suurem.. Ma olin õnnelik laps!

Kooliski oli minu suureks hirmuks arsti juures käimine. See kus kaaluti, mõõdeti, kontrolliti silmanägemist.. KAALUTI! No muidugi, pärast arutasid kõik plikad, et kui pikad nad on ja kui palju nad kaaluvad, mina kaalusin ju kõige rohkem ning ei olnud sugugi pikk.. Mulle kohe üldse ei meeldinud need arstijuures käimise päevad..

Pikapeale harjusin sellega ära, et ma teistest pontsakam olin. Leppisin sellega kes ma olin ning nautisin oma lapsepõlve - mis ongi tegelikult tähtis! Sellel ajal ei peakski laps kaalu pärast muretsema, ta peaks nautima oma lapsepõlve - väljas müttama ja sõpradega mängima. Lapsele ei tohiks vahel ka maiustusi keelata, nad on ju lapsed, lapsed ikka tahavad vahel head-paremat. Ka mina olin paras maiasmokk, kõik magusa hävitasin ära :D No regrets!!

11-aastane Maris :)

Vaatasin palju seebikaid, üks oli minu mäletamist mööda "Mu armas paksuke" - mulle nii meeldis see seebikas, oli sealgi ju kogukas naine, kuid siiski jäi ta silma ühele ilusale mehele... Vahepealset jama ma ei mäleta :D, aga meeles on see, et peale pikka äraolekut tuli naine tagasi, ta oli väga palju alla võtnud ning nägi väga ilus välja... Teda vaadates lootsin, et ka minust, kui koledast röövikust kasvaks kunagi ilus liblikas :)