Kust saab alguse sinu tervislik toitumine?

Kust saab alguse Sinu tervislik toitumine? - Muidugi poest. Poes teed Sa tähtsaimad valikud oma toidulauale seega peaksid valima targalt, kui taha kaalu kaotada või tervislikumalt elada.

Siin on paar head nippi, mis aitavad Sul tervislikumaid oste teha:

*Ära mine poodi tühja kõhuga

Tühja kõhuga poodi minnes tundub kõik nii ahvatlev, tahaks kõike ja kohe! Et neid näljaga tehtud oste mitte teha peaks enne poodi minekut midagi süüa.

*Mõtle valmis plaan, mida nädalas sööd

Mõtle valmis, mida sööd järjestikused päevad ning käi nii vähe kui võimalik poes, nii säästad raha ja ka ahvatlusi on vähem.

*Tee poenimekiri

Enne poodi minekut tee poenimekiri ning ostagi vaid seda, mis on nimekirjas

*Ära allu poes ahvatlustele

See mida sa ostad, seda sa ka sööd... seega ära osta midagi, mida sa ei peaks sööma. Shokolaadi-kommi riiulist jaluta mööda, sul ei ole sealt ju midagi võtta ;D 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Põhilised asjad minu poenimekirjas:

-tomat
-kurk
-lehtsalat
-kodujuust
-banaan
-kaerahelbed
-maitsestamata jogurt
-sidrun
-muna
-greip
-paprika
-pruun riis
-kanafilee
-tuunikala
-porgand
-pähklid
-rukkileib
-lahja kohupiim
-külmutatud juurviljasegu
-ingver

Vali targalt mida ostad ja sööd!

Maris

13 tähelepanekut ja muutust minu elus

 Selle aasta jooksul olen õppinud väga palju ja targemaks saanud.. Olen pannud tähele ka asju, mida olen ise hakanud teisiti tegema ning mida teised on hakanud tegema.. Need tähelepanekud ja muutused on siin teile lugeda:

1. Olen õppinud ise süüa tegema, varem ei osanud põhimõtteliselt makaronegi keeta :D




2. Olen õppinud palju seoses tervisliku toitumisega.. Targaks ei saa ühe korraga, tarkus tuleb tasapisi ja ma ikka veel õpin!

3. Iss paneb minu riided väikse õe kappi - kui riided jube kauaks kaduma jäänud on peale pesukorvi panekut, siis tean, et võin need leida ka väikse õe kapist, ilmselt on need nii väikseks jäänud ja ei tee enam vahet, mis on minu omad ja mis Marleni :D

4. Parem enesetunne ning pole väsimust - tavaliselt peale kooli oli mul harjumus magama minna, magasi paar tundi, siis läksin internetti ja siis jälle magama, hommikuks oli pandud vähemalt 3 äratust kuna ärgates olin ikka väisinud ning viivitasin ülesse tõusmisega võimalikult kaua. Praegu aga lähen peale koolist tulekut trenni, peale trenni saan veel õppida ja muid asju teha ning siis lähen magama, hommikul saan esimese äratuskellaga juba hästi ülesse ning ei ole väsinud :) Vahel ärkan juba pool tundi enne äratuskella :D  (tuleb aga ette ka päevi, kus olen veidike pahur ja väsinud, aga iga päeva saab paremaks teha, kui trenni minna :p)  

5. Olen õppinud toiteväärtusi pakendilt lugema - Kunagi kui keegi kaloritest või mis iganes ainetest toidus rääkis lülitasin oma kuulmise välja, sest see jutt oli lihtsalt nii keeruline, hakka veel mingeid numbreid kokku arvestama, et kui palju midagi kuskil toidus on... Mind ei huvitanud see, ma sõin, sest mulle maitses. Nüüd aga olen lugenud pakendeid ja tean ka mida suust sisse ajan :)

6. Olen enda vastu aus...Olen mitmel korral alustanud, kuid hakkasin salaja ikka magusat sööma kui keegi ei näinud.. Mõtlesin, et kui keegi ei näe, siis pole hullu, siis võib! Aga tegelikult petsin vaid iseennast.. Sain sellest lõpuks aru ning enam ei peta ennast!! What you eat in private you wear in public!

7. Olen jooksmas käimist armastama hakanud. Varem vihkasin jooksmist, ei jõudnud Ohikurvigi kui kops koos oli, nüüd võtan ette juba 10km ringe :)

8. Alustasin tervislike eluviiside ja spordiga nö salaja, ei julgenud kellegile öelda, kartsin, et vaatavad, et haha.. Paks hakkas dieeti pidama... käib jooksmas ja trennis .. NII EI TOHIKS MÕELDA!!...  Nüüd mind absoluutselt ei huvita mida arvatakse sellest kuidas ja kus ma trenni teen.. Ma teen seda mida armastan ning mind ei huvita mida teised sellest arvavad!! Do what you love, love what you do!




9. Soomes kippusin suuri riideid ostma, imelik oli vaadata suuruses M või koguni S riideid :D - hea oli, et Kristi ja Kadi minuga olid ning ikka vahete-vahel meelde tuletasid, et kuule, see on ju suur, proovi väiksemat, kuna poodi minnes ja mõnda ilusat riideeset silmates hakkasin kohe sealt tagantpoolt suuremaid suurusi otsima :D




10. Ei tunta ära - Seda on viimasel ajal väga tihti öeldud, et vaatavad mind, aga ei julge rääkima tulla, sest nii palju muutunud ning ei tea, kas olen ikka mina  :D

11. Komplimendid - Neid olen saanud väga palju, toetavaid sõnu ka! Need aitavad mind alati ja annavad motivatsiooni edasi pingutada, kui vahel on tunne käega lüüa.. Siis vaatan kui kaugele ma olen jõudnud ning mõtlen, et ei taha endale ega teistele alla andmisega pettumust valmistada.. On ka neid, kes minusse ei usu, tean väga hästi - nad ootavad millal ma lõpuks libastun ja alla annan, aga neile teadmiseks- see et te minusse ei usu, annab mulle veel rohekm indu edasi töötada ja mitte alla anda!

12. Visatakse nalja minu toitumisharjumuste üle - kuskil seltskonnaga koos olles tulevad ikka jutuks minu toitumisharjumused.. Selle üle visatakse nalja, umbes, et "ah, sa ei söö ju meil midagi" "ainult salatit näridki" jne.. Need ei sega mind, naeran ka ise enda üle kui mõni kohe väga hea killu maha paneb :D

13. Olen rohkem sellest rääkima hakanud - varem hoidsin suure kaarega eemale kui jutuks tulid trenn ja tervislik toitumine, nagu oleksin probleemilt eest ära jooksnud, ei tahtnud sõnagi sellest kuulda :D Nüüd aga ma peaaegu et torman joostes nende poole, kes räägivad toidust või trennist :D 

Homme juba uus blogipostitus!! Stay tuned! 

Maris

Kuidas ma tervislikumalt elama hakkasin?

Maris, kuidas sa selle kaalu langetamisega alustasid? - See on üks paljudest küsimustest mida minult paari päeva jooksul on küsitud.. Igaühele eraldi seda kõike seletada on tülikas, seega teen ühe lihtsa postituse tähtsamatest asjadest mida algul tegema/jälgima hakkasin.

Mulle väga meeldis magus.. Oleksin võinudki ainult sellest toituda ning see poleks mulle koppa ette visanud... Ühikas elades oli menüü koostamine täiesti enda teha, vanemad andsid raha, et mul ikka süüa oleks ja mina käisin ise poes ja hoolitsesin selle eest, et ikka süüa oleks. No algul kui ma veel tervisliku eluviisi peale ei mõelnudki ostsin ikka kokku magusat, nosisin seda siis arvuti taga ja niisama igavusest... 

Tervislikult elama hakates teadsin, et pean sellest üleliigsest suhkrust ja jamast lahti saama, mu keha tegelikult ei vaja seda rämpsu. Jätsin välja magusa: kommid, küpsised, jäätised jne ning karboniseeritud joogid, sest need pidid tselluliiti tekitama (kellele tselluliit meeldiks :o ? ) Nisujahu ei tarbinud ka enam, jäid ära kõik saiad, pirukad, jahukastmed ja koogid! 

Kõige olulisem muutus oli see, et hakkasin korralikult hommikust sööma, tegin putru! Peale kooli valmistasin aga salateid: hiinakapsas, kurk, tomat, kana või tuunikala, pipar, sool - Need olid nii maitsvad, maitsesid isegi paremini kui shokolaad!! :)Kuna mulle ühika ühises köögis söögi tegemine eriti ei istunud, siis tegin nädalavahetustel nn meal preparation'it.. Keetsin riisi ja praadisin kana, mida siis peale kooli ühikas mikrokas soojendada sain. 

Mida aeg edasi, seda targemaks sain, uurisin tervisliku eluviisi kohta väga palju ning õppisin kuidas kaloreid lugeda, mis asjad need kalorid üldse on, mida mingi aine mu kehale annab ning mida sellega teeb.. Sellest saad sinagi lugeda mu vanast postitusest mis asub SIIN

Naljakaid asju tuleb ka seoses toitumisega meelde.. Nimelt meie ühika kasvatajale, Riinale, meeldis aeg-ajalt korraldada kokkusaamisi, kus pakkus igasuguseid kooke, küpsiseid ja muid häid asju.. Me ka siis Birgitiga viisakusest ja suure pealekäimise peale läksime nendele koosviibimistele, aga kuna me magusat ei söönud ja ainult teed jõime hakkas ta meile ise taldrikule igasugu kraami tõstma, et me ikka ka sööks :D See oli nii awkward, sest kuidas sa ütled, et ei ma ei söö neid asju ja siis hakka veel seletama ka et miks jne... See on nii tülikas.. Siis tavaliselt kuidagi kavalusega nihverdasime alati oma tükid kellegile teisele :D :D 

Toitumisega jooksin nii mitmelgi korral rappa:

1) Sõin õigeid asju, kuid liiga palju

Kuna mul polnud kalori mõistest aimugi, teadsin vaid mis on tervislik, siis kippusin nii mõndagi asja üle tarbima.. Võisin terve paki pähkleid ja kuivatatud puuvilju ühe söögikorrana ära süüa, mis ilmselt on liiga palju... Pähklites ja kuivatatud puuviljades on väga palju kaloreid, pakkide viisi neid süüa pole kindlasti kasulik kuigi need on tervislikud.. Sama oli ka kaerahelvestega.. Mulle meeldis neid süüa piimaga - panin toored kaerahelbed piima sisse, vahel lisasin ka marju ja nii ma neid näost sisse ajasingi.. ikka suurtes kogustes!!

2) Sõin liiga vähe

Olen ka teise äärmusesse kaldunud, teinud erinevaid dieete... Olen siin ka maininud, et tegin hapsi-keefiri dieeti, kus päevas tahket toitu ei tarbinudki - hommikul pakk hapsi, lõuna ajal pakk keefiri ning õhtuks pakk hapsi.. tegi kokku kuskil 1200 kcal, mis on ikka vähe kui trenni ka teha ning seal ei ole kõiki organismile vajalikke aineid sees... Tegin nii mitmelgi korral vahtrasiirupi dieeti.. Päevas tuli juua vahtrasiirupi ja sidruni vett ning süüa ei tohtinud... Suutsin kõige kauem vastu pidada vist 4 päeva, kuid sellega kaasnesid ka omad mured: pea hakkas ringi käima, kõht korises pidevalt ning kartsin, et mis siis saab, kui kokku kukun... kuidas ma siis teistele ütlen, et teen sellist näljutamise laadset dieeti?!? :o 

3) Jätsin toidukordi vahele

Siin all pean silmas lõunasööki.. Koolis söömas ei käinud, kooli kaasa süüa ei teinud ja nälgisin terve selle pika koolipäeva, alles peale tunde ühikasse jõudes sain süüa kuid selle söögikorra ja hommikusöögi vahel oli ikka väga pikk aeg.. Praegu olen oma vigadest õppinud ning teen kooli ise söögi kaasa ning söön söögivahetunni ajal oma toitu!! :) 

Kuna ma olin suur, oli mul väga raske liikuda ja harjutusi teha.. Ma ei suutnud lühikesi maidki joosta :D Kuid siis hakkasime koos Birgitiga hommikuti ja õhtuti erinevaid harjutusi tegema: kätekõverdused, kõhulihased, peputõsted, kükid jne... Sellega sain hoo sisse ning hiljem hakkasime isegi jõusaalis käima. Kevadel, kui lumi ära sulas, käisime ka väljas trenni tegemas: kõndimas, jooksmas ja tegime erinevaid harjutusi: mäejookse, kükke, kätelihastele harjutusi ja ka erinevaid jalalihaste harjutusi. Mida rohkem ma alla võtsin, seda kergem oli!! 

Seega: Mingeid imetrikke allavõtmiseks ei ole, peab lihtsalt tervislikumalt toituma hakkama, trenni tegema ja laisklemise unustama!! :)

Olge terved!
Maris

30 päevane väljakutse - Kas tasub teha?

Viimasel ajal on väga populaarseks saanud need 30ne päevased väljakutsed. Paljud on minult küsinud, et mis mina sellest arvan ning kas need ka aitavad. Peale pikalt haige olemist ning mitte trennis käimist mõtlesin siis, et oleks hea jälle saada trennijärjele selle väljakutsega, et nö vaikselt alustada. Kirjutasin sellest challenge'ist SIIN. 

Algul oli tõesti hea, kuna jõusaali trenni ma teha ei tohtinud, siis meeldis mulle, et sain vähegi lihaseid liigutada... Kuid kui tuli aeg, mil juba võisin jõusaali ka minna, siis hakkas see väljakutse mind aina enam segama... Ma ei tahtnud seda kohe üldse teha!! Kuna ma ei ole allaandja, siis tegin selle 30 päeva siiski läbi, vastu tahtmist, aga tegin!! 

Praegu on väga hea meel, et see jama läbi on :D 

Miks väljakutsed pole kõige parem variant?

Leidsin lehelt teadliktreening.com täitsa minu mõtetega ühtiva postituse ning ei hakka seda siia ümber kirjutama saate lugeda selle kohta, miks 30 päeva väljakutsed pole parim mõte SIIN! 

Minu tulemus enne ja pärast challenge'it. Ütleks nii, et jah, ikka mõjub, jalad ja peps on ikka paremaks läinud, aga julgen arvata, et need oleks mul niikuinii see kuu aega korralikult trenni tehes paremaks arenenud.. Seega arvan, et ärge koormake ennast nende väljakutsetega.. Tehke lihtsalt mõõdukalt trenni, erinevaid harjutusi igale kehapiirkonnale ja küll need tulemused ka tulevad!!

It doesn't matter how slowly you go-so long as you do not stop!!

Maris

Minu aasta tervisliku eluviisi elades

Olen juba väga väiksest peale maadelnud kehakaaluga. Olin pontsakas tüdruk, mulle meeldis magusat süüa ja trenni ei viitsinud teha. Vanemaks saades ei muutunud midagi, sõin ikka palju, liikusin vähe ja kehakaal aina kogunes. Kui sain aru, et olen juba väga hullus seisus, hakkasin proovima erinevaid dieete, proovisin võimalikult vähe süüa, mõnikord tegin isegi neid nö "vee päevi" mil päevas midagi peale vee ei tarbinudki. Proovisin mitmeid kümneid kordi kaalu alandamisega alustada, kuid tulutult, alati andsin kiusatustele alla ning naasesin oma tavapärase elu juurde täis maiustusi, ebatervislikke toite ja vähest liikumist.

2011

2012

2013

Peale Põltsamaa Ühisgümnaasiumi rebaste retsi sügis 2013

Mu elu muutus aga 2014. aastal (aasta tagasi), kui otsustasin, et nii enam edasi ei saa! Kord pean ennast nii kokku võtma, pean selle selle ära tegema! Otsustasin, et ei tohi endale enam valetada, pean enda vastu aus olema, mingid eesmärgid silme ette seadma ja nendeni jõudmiseks tööd tegema hakkama. 

Sel ajal elasin kooli ühiselamus koos toakaaslase Birgitiga. Õhtuti ei tulnud meil und ning arutasime erinevatel teemadel, kord läks jutt kehakaalu peale. Me mõlemad tahtsime saada vormi ning tervislikult elama hakata. See jutt sai mulle ka saatuslikuks!

Kevad 2014 Birgitiga :)

Hakkasime koos Birgitiga tema juhendamisel (kuna ta oli sporditüdruk, teadis kuidas asjad käivad) trenni tegema ning tervislikumalt toituma. Kuna ma ise väga tervislikust eluviisist, toitumisest ja trennist midagi ei teadnud, oli Birgit mulle väga suureks toeks ja abiks. Koos on ju alati lihtsam! Kevadel käisime väljas trenni tegemas (siis kui oli juba parajalt pime ja kedagagi tänavatel ei liikunud). Käisime koos jõusaalis, kus Birgit näitas mulle ette erinevaid harjutusi ja tegime koos trenni. Sõime tervislikult, salateid, puuvilju jne.

Kuna Birgit pole ülekaaluline, vaid täiesti normaalses kaalus, siis mingi aja peale lõpetas ta trenni tegemise ja naases tagasi tavapärase elu juurde... Mina aga ei andnud alla.. Pidin üksi edasi minema.. Nii ma siis otsisingi igasugu informatsiooni trenni ja toitumise kohta, tegin jõusaalis trenni, käisin jooksmas, tatsisin breiki, sõin tervislikult. Tulemusi oli muidugi näha! Inimesed mu ümber hakkasid tegema komplimente mu parema figuuri kohta, see andis veel palju motivatsiooni, et edasi võidelda.

Kevad 2014

Täna, Jaanuar 2015

Kuigi pean ka ütlema, et see aasta pole olnud sugugi nii lust ja lillepidu. Tuli ette raskeid hetki, kus tahtsin alla anda, kuid miski mu sees ei lasknud seda teha! Mu toitumine läks äärmusest äärmusesse... oli hooaegi, kus toitusin vaid 2l hapsist ja 1l keefirist päevas, mis jäi umbes 1200kcal piiresse, ise samal ajal sporti tehes. Oli aegu, kus kaloreid ei jälginud, sõin lihtsalt tervsilikult, kuid kaal ei muutunud, tuli vaid juurde.. See oli loomulik, sõin küll õigeid asju, aga liiga surtes kogustes. Praeguseks olen leidnud kuldse kesktee, loen kaloreid ning arvestan kokku kui palju pean makroid päevas tarbima. Ei söö alla oma kalorivajaduse ja liiale ka ei lähe. 

Alates eelmise aasta algusest olen oma menüüst jätnud välja kõik magusa, nisujahu, kartuli, olen söönud palju juurvilju, puuvilju ja täistera tooteid.. Vahepeal olin paar-kolm kuud ka taimetoitlane, ei söönud liha, kuid kui hakkasin jõusaalis lihaseid treenima ja tervisliku eluviisi kohta rohkem infot otsima, siis sain aru, et lihas on palju valke, mida mu keha vajab ja ma ei saa neid söömata jätta. Siiski, söön ma vaid kanafileed ja kala, muu liha on igati välistatud.

Olen pidanud kinni oma põhimõtetest nii sünnipäevade, jõulude, suvel grillimiste kui ka uue aasta tähistamisel, pole tarbinud magusat ega muid asju, mis pole tervislikud. Ma iseg imestan, et kuidas see võimalik on, kuidas ma nii kaua olen vastu suutnud pidada, kuid nii see on ja ma olen enda üle uhke. Olen kasvatanud endas iseloomu EI ütlema kõigele mis on ebatervislik ning mida mu keha tegelikult ei vaja. Isegi nägemine, et keegi sööb mõnda head kommi võik kooki ei pane mind mõtlema, et "tahaks kaa".. Need isud on kadnunud! :) 

Soomes, suvi 2014

Praegu olen targem kui eales varem, tervem kui kunagi varem ning oma parimas kaalus kui eales olnud olen. Olen saanud juurde palju julgust, enesekindlust ning tunnen ennast enda kehas hästi. Olen sõlminud vana minaga lepituse ning ta ei peata mind enam vaid motiveerib aina edasi töötama ning iga päevaga aina paremaks muutuma. 

Minu aastas on olnud up's and down'e, kuid ma ei ole alla andnud ja ei kavatsegi alla anda!! Töötan aina edasi veel paremaks ja tervislikumaks!! 

Olen tänulik kõigile, kes on sellel raskel ajal olnud minuga, toetanud mind, julgustanud ning häid sõnu öeldnud. Te olete mind nii palju aidanud ja ma olen lihtsalt tohutult tänulik selle eest teile!! Eriti pean silmas enda perekonda, sugulasi, sõpru, kes on olnud mulle suureks toeks! Aitäh, et uskusite minusse ja toetasite mind! <3 (Ning kannatasite ära mu tujukuse kui mul nälg oli ja kurjaks muutusin :D)

Enne : 

Enda suurimas kaalus, 90,2 kg (8. august 2012)

2013 detsember u 85kg

Täna, Jaanuar 2015 68,2kg

2012 vs 2015

Märts 2014 vs Jaanuar 2015

Blogis tulemas veel kindlasti veel põhjalikumalt juttu sellest, kuidas alustada nii, et kunagi enam alustama ei peaks; kuidas edasi areneda ja paremaks saada ning kust saada motivatsiooni, kui tunned, et oled alla andmas!! 

Püsige lainel!

Maris